POSITIIVSED IONOTROOPSED VAHENDID.

Positiivne ionotroopne toime saavutamine on näidustatud lühiajaliselt loomadele, kus see on prognostiliselt ja majanduslikult põhjendatud. Näiteks  lõpptiined loomad enne operatsiooni. Ionotroopsed vahendid on majanduslikult ebaotstarbekad pikaajalise ravikuuri teostamiseks. Pikaajaline  kasutamine ei ole praksises levinud, sest enamik juhtudel on tegemist raskekujuliste südamekahjustustega. Positiivseid  ionotroopsed vahendeid  nagu digoksiin, dopamiin, doputamiin tuleb kasutada teatud olukordades. Enne ravi alustamist ja ravikuuri jooksul tuleb pidevalt määrata peamiste vereparameetrite üldprofiili, kuna nii lakteerivatel kui ka kõhnadel loomadel võib esineda hüpokaltseemiat. Esindaja digoksiin.

Digoksiin on kardiotoonikum, kus tema toimeks on südame löögi-ja minutimahu suurenemine, süstoolse kokkutõmbe suurenemine. Lisaks vähendab see toimeaine müokardi hapnikuvajadust ja suurendab energeetilisi ressursse (glükogeeni ja kreatiniini sisaldust). Negatiivne kronotroopne toimeks läbi vaagusnärvikeskuse  on reflektoorselt alanev südame löögisagedus ehk bradükardia tekkimine.

Mittekardiaalse toimena on ravimil diureetiline toime st. verevoolu kiirenemisega suureneb eritus läbi neerude ja vere ümberjaotumine organismis vähendab südamekoormust.

 Mittespetsiifilisetst vahenditest saab  südamhäirete korral kasutada nitroglütseriini, nitroprussiidi(vasodilataatorid) või aminofülliini. Aminofülliin on põhimõtteliselt bronhodilataator, kuid omab ka nõrka ionotroopset ja diureetilist toimet.

Parim ravistrateegia südamekahjustusega loomadele on puhkuse võimaldamine, naatriumirikaste  söötade vähendamine ja vajadusel furosemiidi  manustamine.  Luua võimalikult head tingimused südame tööks. Madala soolasisaldusega ratsiooni ühele lehmale  karjas on raske organiseerida. Parem lahendus on manustada furosemiidi 0,5-4 mg/ kg  12-24 tunni järel intramuskulaarselt. Paranemine on täheldatav paari  päeva jooksul manustamisest. Pikaajalisem ravi tekitab  hüpokaltseemiat, mistõttu loom vajab perioodilist  K- ioonide  määramist.  Koos digoksiiniga e. ionotroopse vahendiga tekib samuti hüpokaleemia mürgistus.

RÜTMIHÄIRETE RAVIMID VEISTEL.

I klassi arütmiavastane preparaat veisel- kinidiin sulfaat, vähendab erutusjuhte ning müofibrillide erutuvust. Sobib veistele kodade või osalise vatsakeste fibrilleerimise raviks. Enne ravi peab veenduma ,et seedekulgla kontraktsioonid toimuvad ja happe-leelisseisund on  tasakaalus.

Peale põhihaiguse (ainevahetushäired) paranemist kaob ära arütmia

I klassi arütmiavastane preparaat on lidokaiin.

Lokaalanesteetikumid suurendavad rakumembraanide läbitavust K ioonidele, paraneb elektrijuhtivus ja kiireneb repolarisatsioon. Ventrikulaararütmiate raviks 1-2 mg/kg iv ühe minuti jooksul.

KARDIOSTIMULAATROID.

β- adrenomimeetikumid. Avaldavad positiivset ionotroopset ning kronotroopset toimet, seega südametegevus kiireneb, kontraktsioonijõud suureneb, kuid ka hapnikutarve suureneb, mistõttu tekib kiire südamelihase kurnamine. Toime lühiajaline , kasutatakse ainult ägeda südamenõrkuse, pikka aega põdenud loomade "käima  lükkamiseks". Ekstrasüstolite ja fibrillatsiooni tekke oht.

ATROPIIN.

Südame bradükardia korral, mida põhjustab liigselt  kiire kaltsiumlahuste manustamine.Doosiks on 0,06-0,12 mg/kg kohta IM või  iv.