SÜDAMEHAIGUSTE DIAGNOOSIMINE.

 Täpse diagnoosi panemine on veisepraksises raskendatud. Sageli puuduvad tehnilised abivahendid nagu EKG ning ultraheli. Mõlemad vajavad kardioloogi professionaalsust ja on enamjaolt  võimalikud kliiniku tingimustes. Seetõttu on igapäevases loomaarstitöös oluline:

  • Teada mis on normaalne, sest selle äraunustamine on enamike valediagnooside põhjuseks
  • koguda põhjulikud anamneesiandmed, mis viitavad häirele tsiruklatsioonisüsteemis
  • ära tunda südamepatoloogiatele viitavad kliinilised tunnused.

Spesiifilised tunnused, mis viitavad südamepatoloogiale on südame rütmihäired, kahinate tuvastamine südame auskulatsioonil, kägiveeni liigtäituvus ja periferaalne turse. 

 

Pilt1. Kägiveeni liigtäituvus( kollane kastike).  Normaalsel juhul ei ole veisel kägivaos kägiveen täheldatav.

 

    Kägiveenipais.mpg (1) 

 Pilt2. Südamepuudulikkuse tunnused: turse alalõua piirkonnas ja rinnaloti turse.

Mittespetsiifilised tunnused, mis võivad kaasneda südamehaigustega on  köha ja hingledus ning koormuse taluvuse vähenemine( lehm ei jõua kõndida, jääb hingeldades seisma). Lehmad võivad muutuda loiuks. Tursed esinevad ka jäsemetel.

Südame auskultatsioon on peamiseks diagnoosimise vahendiks. Auskultatsiooni õnnestumiseks on vaja head stetoskoopi, vaikset ruumi ning loom peab olema selle protseduuri ajal rahulik.

Südame asukoht rinnaõõnes!

Normaalne südame löögisagedus veisel 70-80 x/ min( 60-90).

Südametöö kiirenemine ehk tahhükardia: üle 100 x minutis.

Tahhükardia põhjusteks võib olla palavik, intoksikatsioonid, müo,- endo, perikardiit, südamepuudulikkus.

Südame löögisageduse alanemine ehk bradükardia - alla 50 x minutis.

 

Vasika kaks südametooni.mpg(2)

    Tahhükardia.mpa (3)

 Südametoonide eristamine on auskulteerimisel võimalik. Esimeseks tooniks on süstoolne toon -südameseinte pingesse minek ning aordiklapi väljavenimine.See on pikem ja valjem toon. teiseks tooniks on diastoolne e. klapitoon - vere paiskumise tagajärjel soontesse, kui klapid sulguvad.  Kui südametoonid on halvasti kuuldavad või südame helid summutatud helid siis võib põhjuseks olla kas rasvunud loom või vedeliku, tahke massi kogunemine rinnaõõnde või südamepauna. Ka apaatsetel loomadel on südametoonid halvasti kuuldavad.

 Südamekahinate differentseerimine.

Südamekahinad tekivad verevoolust tingitud turbulentsusest läbi südame struktuuride. Madala või keskmise tugevusega, algavad süstoli ajal ning lõppevad enne diastoli algust. Endokardiaalsed kahinad on patoloogilised ning põhjustatud südameklappide riketest (stenoos, puudulikkus). Südamekahinate auskulteerimiseks on vaja teada punctum maximum asukohti  ehk iga südameklapi projektsiooni kehapinnal.

Kopsuklapp e. pulmonaarklapp- vasakul 3. roidevahemikus, õlaliigesest 5cm allpool.

Aordi poolkuuklapp- vasakul 4. roidevahemikus, samal joonel eelmisega

Vasak atrioventrikulaarklapp (mitraalklapp) - vasakul 5. roidevahemikus, küünarliigese ja õlaliigese vahel.

Parem atrioventrikulaar klapp (trikuspidaalklapp) - paremal, 3.-4 roidevahemikus, küünarliigese ja õlaliigese vahel.  Nendes piirkondades auskulteerides on südamekahinate korral kuuldavad vilinad, kriuksuvad helid, vidisemine.

Südame rütmihäired on veistel üldiselt põhjustatud ainevahetushäiretest (hüpokaltseemia, hüperkaleemia, alkaloos), kuid ka vaagusnärvi häirest. Näiteks libediku paigaltnihkumise korral on südame rütmihäired väga sagedane leid.