ENDOKARDIIT.

 Endokardiit on südame sisekesta e. endokardi põletik. Veistel esineb bakteriaalne endokardiit.

Etioloogia. Bakteriaalne endokardiit on järelhaigus kroonilistele põletikuprotsessidele ning bakterieemiaga kulgevatele haigustele. traumaline retikuliit, maksaabstsessid, metriit, mastiit, omfaloflebiit, lihaskahjustused. nimetatud haiguste korral veres ringlevad bakterid koloniseeruvad südameklappidele otseselt või satuvad sinna embolitest. Tüüpiline bakteriaalne endokardiidi lokalisatsioonikoht  on trikuspidaalklapil. Bakteriaalset endokardiiti diagnoositakse veistel  ca 4 % aastas.

 Kliinilised tunnused sõltuvad  haiguse arengust ning tabandumise astmest. Loom kõhnub, piimatoodang langeb ning esineb taastuv palavik(40-41C). Tunnusteks on veel jäik kõnnak ning lonkamine. Varajases staadiumis ei ole spetsiifilisi südamerikke tunnuseid, kuid haiguse progresseerudes areneb tahhükardia, südamekahinad. Iseloomulikud on tugevad ning löögisarnased südametõuked(!!!)

 Endokardiit vasikal.mpa

 

Esialgseks diagnoosiks piisab mittespetsiifiliste tunnuste nagu taastuv palavik ning südamekahinate ja valju südamelöögi leidmine.  Hiljem arenevad südamepuudulikkuse tunnused nagu periferaalne turse, hingeldus ja kopsuturse. Varajases staadiumis on haigust  raske diagnoosida. Positiivne  bakterioloogiline leid verest (mitu positiivset vastust nii arteriaalsest kui ka venoossest verest). Ehhokardiograafia on ainus lõppdiagnoosi panemise võimalus.

Kliiniline patoloogia ja patofüsioloogia. Bakterite ja nende toksiinide toimel arenevad põletikulised muutused südameklappidel. Ägeda põletiku korral tekivad lillkapsa taolised laiad kahjustused(vegetatiivsed muutused). Krooniliste põletikkude korral tekib klappide degeneratsioon, kokkutõmbumine ning arenevad haavandilised muutused. Seetõttu häirub normaalne klappide töö, tekib tagasivool kahjustatud klappide tõttu. Müokardi koormus suureneb, et verd läbi klappide suruda- võivad areneda hüpertroofilised muutused. Ägedal juhul satub veresoontesse kahjustusest pärit emboleid, mis tekitavad kõikjal organismis muutusi (liigesed, maks, neerud.) Laboruuringutes on täheldatav aneemia, neutrofiilia, hüperfibrinogeneemia ja globulineemia. Uriinianalüüsis võib leida hematuuria, püuuria.

Lahanguleid. Südameklappide muutused, klappide paksenemine, tüükad või vohandid

Ravi ja prognoos. Ravi haiguse lõppjärgus ning südamepuudulikkuse diagnoosimisel kahtlane. Pikatoimeliste antibiootikumide ravikuur peab kestma vähemalt 4 nädalat. Ideaalne oleks intravenoosne manustamine. Enamjaolt G+ tekitajatesse toimivate AB-ga. penitsilllinirea preparaadid koos aminoglükosiididega segainfektsiooni korral. NSAID-d: aspiriin 100 mg/kg /KM kohta päevas.  Madala doosiga hepariin 30 ühikut subkutaanselt 2korda päevas. Tursete korral furosemiid.

Profülaktika ja kontroll. Hoida kontrolli all ning kiiresti ravida ägedaid kui ka kroonilisi bakteriaalseid haigusi, et vältida tüsistusi.